Keemilised elemendid ja nende tekkelugu
leidis mineraal lepitoliinist kauaoodatud ekatseesumi. Ta pani sellele nimeks Virgiinium (V)
ja ruttas selle sümbolit kirjutama tühjaks jäänud 87-sse ruutu. Kuid see oli ebaõnn, sest
magnet-optiline meetod, mida Allison kasutas, oli ekslik oma põhiprintsiibis. 1938. aasta
lõpul otsustas prantslane Marguerite Perey kontrollida Meyeri, Hessi ja Penethi unustatud
katseid. Marguerite Perey, et aktiivium oli võimeline kiirgama kaht liiki osakesi- alfa- ja
beetakiiri. Siis uuris Marguerite Perey hoolikalt tema harude produkte. Ühte neist, mis kiirgas
beetakiiri ja oli väga lühikese elueaga, ei olnud kunagi veel looduses varem fikseeritud. 9.
mail 1939. aastal teatas Marguerite Perey, et element järjekorranumbriga 87 on avastatud ja
oma kodumaa Prantsusmaa auks nimetas ta selle Frantsiumiks(Fr).
1648.a., mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel