Nii on küll näiteks margariini pakil kirjas, et sisaldab toiduõli, kas see on aga puhas või geneetiliselt muundatud, ei ole teada. Põhimõtteliselt võib geneetiliselt muundatud organisme olla kõikides soja-, maisi ja rapsitoodetes, neid aga kasutatakse sageli vorstides, kastmetes ja paljudes kiirtoitudes. Sojast valmistatud letsitiini kasutatakse sageli ka shokolaadide valmistamisel. Geneetiliselt muundatud organismidest valmistatakse üha enam ka riboflaviini, mida leidub paljudes beebitoitudes, hommikusöögihelvestes ning karastusjookides. Kurb tõsisasi on ka see, et kindel ei saa olla isegi Eestis valmistatud toiduainete osas, kuna üha enam kasutavad ka Eesti toiduainetootjad kohaliku tooraine asemel odavat sissetoodud toorainet ning silt "Valmistatud Eestis", ei anna enam garantiid, et tegemist on tõesti puhta ning Eesti oma tootega, mis ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme. Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooted Eestis : Õlid : Margariinid :
tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhkrupeet. Sokolaad võib sisaldada GM-sojast valmistatud letsitiini. Riboflaviini ehk B-vitamiini valmistatakse üha enam GM-organismidest. Seda kasutatakse beebitoitudes, hommikusöökides, karastusjookides, saleduspreparaatides jne. Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes vaagib kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Eestis hindab paljunemisvõimeliste GMOde ohutust Geenitehnoloogiakomisjon ning lube annab keskkonnaminister, GM toidu ja loomasööda kohta langetatakse otsus Euroopa Liidu tasandil
annaabi.ee 
