Naiselikkuse stereotüübid
järgi tähistatakse sõnadega "naissoost" ja "meesoost" sooerinevuse puhtbioloogilisi külgi. Teiste seas
tagavad normeeritud sotsiaalsed vajadused "oluliste naise ja mehe olemuste" staadiumide
esilekutsumise.
Soostereotüübid saavad alguse juba imikueast. Kuigi imikud ei erinenud üksteisest oma pikkuse või
kaalu järgi, kirjeldavad vanemad imikuid nende soost lähtuvalt. Beebitüdrukut peeti pehmemaks,
väiksemaks, häbelikumaks, tähelepanematumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, samas kui beebipoissi
nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana.
Traditsionaalselt nähakse naist abikaasa või ema rollis, mehe esmane vastutusvaldkond on aga
majanduslik. Mida traditsionaalsem ühiskond, seda ebavõrdsemad on naise ja mehe võimalused.
Naise traditsionaalne roll on koduema, kes hoolitseb laste ja mehe eest. Naist ei nähta näiteks eduka
ühiskonnaliikmena nagu meest nähakse. Samas ei väärtustata ka eriti mehe pererolli. Meest