Marie Curie eluloo referaat
Wilhelt Röntgeni 1896 avastatud kiired said laialdaselt tuntuks. Teadlased olid võlutud. Peagi
leidis nad, et need kiired on nagu tavalised valguskiired, ainult nende lainepikkus on väiksem.
Hakati uurima ka teisi kiirgusi.
Prantsuse füüsik Henri Becquerel hakkas huvi tundma kiirguse vastu, mis lähtus uraaniks
nimetatud elemendist. Mariel oli vaja Sorbonne'is doktorikraadi taotlemise uut
uurimisvaldkonda. Ta otsustas alustada samas vallas, kus töötas Beckuerel.
Beckuerel oletas, et uraanist lähtuv kiirgus tekitab elektrivoolu. Seda kinnitas hiljem Shoti
teadlane lord Kelvin. Marie otsustas seda voolu uurida ja tundma õppida. Vool oli väga nõrk, kuid
Pierre täiustas seadmeid, mida kasutati selle mõõtmiseks.
Marie hakkas uurima ka teisi kiirgavaid materjale, mis sisaldasid näiteks tooriumi-ja
uraaniühendeid. Üht neist nimetati uraniidiks ehk uraanipigimaagiks.
Maaki kaevandati Saksamaa ja Tshehhi praeguse piiri lähedalt.
annaabi.ee 
