Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
tõenditeoorial, kus tõendid olid rühmadesse jaotatud ja nende tõendusjõud
formaalselt määratletud. Nii oli ülestunnistus esimene ja parim tõend. Kui kahe
tunnistaja ütlused langesid kokku, loeti seda täiuslikuks tõestuseks. Kui
kaebealune süüd üles ei tunnistanud ning kahte tunnistajat ei suudetud leida, ei
saanudki teda süüdi mõista.
Suvalise kriminaalprotsessi ja eriti piinamise vastu suunasid valgustusliikujad
eesotsas Voltaire'i ja Beccariaga oma raevuka kriitika. Valgustusliikujate
võitlust piinamise vastu kroonis edu, 18.saj lõpuks oli see kadunud peaaegu
kõikide Euroopa riikide kriminaalprotsessidest.
19.saj lõpul lõi saksa kriminalistide koolkond laiendatud programmi, kus
keskseks objektiks sai kurjategija, mitte kuritegu.
18.saj keskpaigast alates anti paljudes Euroopa riikides välja
spetsiaalseadusandlusi, mis põhinesid nii loomuõiguse kui ka valgustusliikumise
reforminõuetel.
16. Austria õigus.