Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika
Lagesid kaeti ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Gooti kiriku
konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Kirikut kandsid sambad, tugipiidad, tugikaared,
vööndkaared ja võlviroided.
Esimene täielikult Gooti stiili kuuluv kirik on Jumalaema katedraal Pariisis(1163.a).
Kesklöövi võlvide pikkus oli 32m.
Kõrggootika esimene suurteos oli Chartresi katedraal. Sellele järgnesid Reimsi (37.5m) ja
Amiensi (42.5m) katedraalid. Kõige kõrgemad võlvid on Beauvaisi katedraalil (47.5m), need
varisesid kokku. Gooti kiriku põhiplaaniks oli ladina rist. Kirikud olid kolme või viie
löövilised ja basilikaalse ülesehitusega, ka transept oli mitmelööviline. Kesklöövi võis nüüd
ehitada ka laiema ja kõrgema, sest gooti süsteem võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid
olid kitsad ja madalad ja nende võlvid ei vajanud erilist tugisüsteemi. Külglöövid moodustasid
kooriümbriskäigu