Eugene de Rastignaci iseloomustus
välja Goriot' eest.
Eugene teadis, mis on vaesus ja viletsus, ta oli seda ise omal nahal tundnud. Tutvudes Pariisi
kõrgseltskonna elustiili-ja oluga, tekkis ka temas endas tahtmine olla üks neist. Ta otsustas, et
maksku mis maksab, ta peab saama tähtsaks ning mainekaks tegelaseks ja saama täpselt
samasuguseks nagu nemad. Siin oli tal abiks tema sugulasest aadliproua Beausent', kes
õpetas talle kõrgseltskonnas käitumist, millise iseloomuga need inimesed on ja millisena nad
välja peavad paistma. Vikontess andis eelkõige mõista, et inimene ei tohi end välja näidata
sellisena nagu ta on. Ta peab oma tegelike tundeid varjama. Eriti hoolsalt peab ta varjama
armumist, seda ei tohi kellelegi öelda ega välja näidata, sest seda võidakse kurjasti tema vastu
ära kasutada.