paks köögitädi Sylvie vanapreili Michonneau (nuhk) isa Goriot Eugene de Rastinac (vaene üliõpilane) vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77) Eugene palus emalt ja õdedelt raha Voutrin räägib Eugenele minevikust, määrib talle Victorinet pähe, neil tekib omamoodi sõprus Goriot sõbrustab Eugenega, nähes võimalust tütardele ligi pääseda Eugene saab tänu Beauseantile ballile, sugulast teatri saatest kohtab teist
olukorda. Vautrin jutustas Eugenele endast ja oma soovist. Vaese õnnetu, viletsa tütarlapse süda on käsn, mis ahnelt täitub armastusega, on kuiv käsn, mis laieneb niipea kui sinna langeb tundmusetilgake. Vautrin teatab Eugenele, et preili Victorine teda armastab ning Vautrin tahab saad osaks Victorine rikkusest, mille ta isa Taillefer talle pärandaks. Eugene seadis end valmis, et minna taas ballile. Isa Goriotpalus vaadata oma tütarde järgi, kuid enne kohtus Eugene proua Beauseantiga ning Eugene oli ballil tema saatjaks. Ooperisaalis märkas Eugene proua de Nucingeni ning jäi teda pikisilmi imetlema. Vikontess markii d´Ajuda viis Eugene kaunitari juurde. Ta jutustas neiule tema ilust ja kõneles, miks proua de Restaud Eugenele ukse sulges. Jalutanud koju jutustas noormees õhtust Goriotile. ,,Minul ei ole iialgi külm, kui neil on soe; mina ei tunne kunagi igavust, kui nemad naeravad. Mul ei ole muid muresid kui vaid nende omad"-isa Goriot