Isa Goriot
muljetest: neid ei esitata nõnda, kuid jutustaja laseb meil näha ainult seda, mida Goriofga
kohtunud inimesed oleksid võinud näha.
Balzac on ka näitekirjanik ning see, et ta juba romaani esimesel leheküljel draamast kõneleb,
ei ole juhuslik. Balzacile meeldib teatraalsus ning ,,Isa Goriofs" leidub palju dramaatilisi
episoode. Mõni neist on pooleldi koomiline. Selline on näiteks Rastignaci külaskäik
krahvinna de Restaud' ja proua de Beauseanfi juurde, kus Rastignac satub omamoodi
seltskondliku näitemängu pealtvaatajaks ning kistakse sellesse kaasa, ehkki ta ei tunne
käitumis- ja kõne-lemisreegleid ning teeb esialgu ettevaatamatuid rumalusi. On ka lausa
heroilisi stseene, näiteks Vautrini arreteerimise vaatemäng, mille juures tasub tähele panna,
kuidas Vautrin kõigepealt üksinda ,,lavale" jääb, kuidas kogu tähelepanu talle koondub ning
kuidas ta siis ükshaaval pöördub iga tegelase poole sobiva hüvastijäturepliigiga.