Richard Lõvisüda Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 10.klass Kes ta oli? Richard lõvisüda ehk Richard I Oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199. Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!" Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena. Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg. Elulugu Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry, Matilda noorem vend, kolmanda pojana ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning oma kümneaastasest valitsusajast veetis ta Inglismaal kokku vaid umbes kuus kuud. Peamiselt elas ta oma valdustes Edela-Prantsusmaal
Juulist 1189 kuni oma surmani. Teda tunti paremini Richard Lõvisüda nime all, sest ta oli suur sõjaline juht ja sõdalane. 16 aastaselt juhtis ta oma sõjaväge ning hiljem võttis osa kolmandast ristisõjast. Kuigi ta rääkis ainult prantsuse keeles ja veetis vähe aega Inglismaal, pidasid tema alamad teda suurejooneliseks kangelaseks. 2 Richard Lõvisüda Varajane elu Richard sündis 8. Septembril 1157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry ja Matilda noorem vend ning kui kolmanda pojana, teda ei oodatud troonile asuma. Richard kasvatati ülesse naise poolt, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada Richardi hariduse kohta. Kuigi ta oli sündinud Oxfordis, ei suutnud ta rääkida inglise keelt. Ta oli haritud mees, kes koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Teda peeti atraktiivseks. Juba varases eas
– Champagne'i ja Artois' kanti. Lahingu käik 21. veebruaril 1916 alustasid sakslased pärast 9-tunnist tuleettevalmistust (umbes miljon mürsku) korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois des Cauresis 5 kilomeetri kaugusele, olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Drianti juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux', Beaumonti ja Ornesi juurde, taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Edouard de Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2. armee Philippe Pétaini juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24
annaabi.ee 
