Varakristlus
linnastumaja oli seetõttu võrreldes trubaduuriluulega mõneti rahvalikum. Rüütlilaul
polnud sugugi üksnes meeste kunst: ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli
lossidaami õlgadel ning ta ise rüütlikultuuris lausa rituaalse austusega ümbritsetud.
Kuulsaimad laulikud olidki enamasti koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu
Akvitaania Eleonore'i (u 1122-1204) või tema tütre hertsoginna Marie de
Champagne'i õukonda. Kuulsaid daame oli aga ka laulikute endi hulgas, nagu Beatritz
de Dia..
Peamisteks on selles traditsioonis armastus-ja kangelaslaulud. Armastuslaulud on
seotud rüütlikultuurile väga iseloomuliku südamedaami kultusega. Ka kõrgest soost
rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami (sageli konkreetse isiku) poole
rõhutatult aupaklikus, alandlikus toonis ja see hoiak meenutab väga Jumalaema
austamist keskaegsetes kirikulauludes. Paljudes rüütlilauludes leidubki Neitsi Maarja
annaabi.ee 
