sisult sotsialistlik ja vormilt võis olla rahvuslik. 1960.aastatel saavutati märkimisväärne loominguvabadus. Tsensuur nõrgenes, rohkem järgiti omakultuuri traditsioone, jälgiti lääne moevoole. Kerkis esile uus põlvkond kirjanikke, kunstnikke, kes püüdsid laveerida lubatu ja keelatu vahel: Paul-Erik Rummo, Jaan Kaplinski, Mati Unt, Hando Runnel, Viivi Luik jt. Tallinnas toimus I dzässifestival NSV Liidus, levis rock-ja beatmuusika. Arenesid kino, raadio, televisioon, endiselt toimusid üldlaulupeod. Rahvuslikku identiteeti aitas alal hoida emakeelne õpetus haridussüsteemi kõikides lülides, sh. kõrgkoolis. Kirik säilis vormiline usuvabadus, kuid usklikele tehti igapäevaelus mitmesuguseid takistusi. Ateistliku propagandaga püüti kiriku mõju välja juurida. Leeriskäimine asendati suvepäevadega, kiriklikud pühad ilmalikega.1970.aastate lõpul ilmnevad kriisinähtused ühiskonna kõigis eluvaldkondades
· Usklikele tehti kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi · kiriku hooned ja varad riigistati · ateistlik propaganda, ilmaline tavade juurutamine 17. Kultuuri areng Hrustsovi ja Breznevi ajal. Hrustsovi ajal: · saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nõrgenes · tekkis uus põlvkond kirjanikke (H. Runnel, Kaplinski, J. Kross, E. Niit), kunstnikke, muusikuid (V. Tormis, A. Pärt) · lubati jazz, levis rokk- ja beatmuusika · 1955. a alustas tööd Eesti Televisioon · isetegevusega tegeldi vähe, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri · 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline kooliharidus Breznevi ajal · tsensuur karmistus · edasi toimusid üldlaulupeod, mis muutusid protesti avaldamispaikadeks · isetegevusringe jäi veelgi vähemaks · 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus
annaabi.ee 
