A.dumas Kolm musketäri terve raamat
jõudnud, ja ma püüan siis teie heaks midagi teha.»
Kuigi d'Artagnan ei tundnud õukonnakombeid, mõistis ta ometi, et vastuvõtt oli jahe.
«Ah, mu härra,» ohkas d'Artagnan, «ma näen, kui väga ma vajan soovituskirja, mille
mu isa teie jaoks kaasa andis.»
«Tõepoolest, ma imestan,» vastas härra de Treville, «et te võtsite ette nii pika
teekonna ilma selle hädavajaliku reisirahata, mis on nii tarvilik meile, bearnlastele.»
«Tänu jumalale, härra, mul oli see kiri, ja pealegi veel üsna tähtis kiri,» hüüdis
d'Artagnan, «aga see varastati mult salakavalalt.»
Ta jutustas kogu juhtumi Meung'is, kirjeldas üksikasjaliselt tundmatut aadlikku, tehes
kõike seda nii tuliselt ja tõepäraselt, et see võlus härra de Treville'i.
«See on vast kummaline,» lausus viimane mõtlikult. «Tähendab, te rääkisite minust
kõva häälega?»
annaabi.ee 
