AJALOOFILOSOOFIA
Marxist alates tuli uurimisteemade hulka majandus. 19.»sajandi lõpus
ning 20. alguses vaidlesid ajaloolased selle üle, mida nad üldse peavad uuri-
ma. Tekkisid mitmed terminid nagu uus-ajalugu. Arutleti, mis peaks olema
kesksel kohal. Näiteks Lamprecht väitis, et ajaloo jaoks on väga oluline sot-
siaalpsühholoogia (see oli just siis tekkimas). Ameeriklane Beard rääkis, et
majandus on oluline, see peab olema keskne. Tegelikkuses nad rääkisid mo-
tiividest8 . Beardi meetod nõudis, et tuleb kindlaks teha, kellele on mingi asi
kasulik. Inglismaal domineerib praegu sotsiaalajalugu.
Klassikaliselt oli ajalugu kirjutis toimingutest. Sellele lisandus struktuu-
ride ajalugu. Agraarajalugu on seda näiteks tänapäevani. Indiviidide hultas
tuleks rääkida personifitseeritavaist indiviidide kogumitest9 . Pangandusaja-
lugu, turuajalugu. . . noh, pank võib veel tegutseda, aga turg ju ei tegutse.