Diktatuurid kahe maailmasõja vahel
Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal-
Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende
algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst
Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad),
ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer
Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli
A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis:
prantslased okupeerivad Ruhri piirkonna ja Sakslased vastavad passiivse vastupanuga, mille
peale vallandus hüperinflatsioon Saksamaal. Tulemus: pankrotide laine, majanduslik langus,
ning musta turu õitseng. Rahulolematuse tõttu hakkavd 1923. aastal äärmused jälle mässama.
3
annaabi.ee 
