NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
näitel omanud teiste võimaldavate tehnoloogiate arengus positiivset mõju, siis
nanotehnoloogia puhul käituvad ülikoolid vastupidiselt - selle asemel, et lihtsalt avalikustada
varajases etapis ideid ja avastusi eesmärgiga aidata kaasa tehnoloogia arengule,
patenteeritakse leiutis äärmiselt algstaadiumis, mis omakorda mõjub üldiselt tehnoloogiale
negatiivselt. Samuti on Ühendriikide ülikoolide patenteerimine peale Bayh-Dole Act'i pea 16-
kordistunud19, lisades sellele juurde veel ligi tavalisest 12 korda suurema
patenteerimisaktiivsuse, omavad ülikoolid nanotehnoloogias kordades suuremat kaalu kui
teiste võimaldavate tehnoloogiate arengus.20 Väite poolt räägib ka asjaolu, et aastast 2003 kuni
2005 tuvastatud 55 avalikult kuulutatud nanotehnoloogilise patendi litsentseerimise
kokkuleppest olid 20 seotud ülikooli või avaliku teadusuuringu üksusega, kes olid tuvastatud
annaabi.ee 
