Eesti uusaeg (1710-1900)
Kihelkonnakohtu põhifunktsiooniks oli, et mõisatele täidetavad normid
oleks korras. Kildema Jüri ei leppinud olukorraga, käis mitmel pool kaebamas, rääkis
enda ja ka teiste Raikküla mõisa talupoegade raskest elust. Mõnel pool võeti teda ka
kuulda. Lõpuks, kui ta oli Tallinnasse kuberneri juurde jõudnud, otsustati ta
vangistada. 06.02.1842 peeti Järvakandis kohtuistung, kus osalesid mitmed
tunnistajad, nendega koos tulid ka umbes sadakond talupoega, kes käitusid üsna
bavuurselt, püüdes takistada kohtu tööd. See ei õnnestunud. 10.02.1842 läksid
Raikküla talupojad Toompeale ning palusid Jüri vabastada ning astuda samme, et
nende elu paremaks muuta. Kildema Jüri mõisteti ikkagi süüdi ja saadeti Siberisse.
1842. aasta jooksul peeti mitmeid salakoosolekuid, kus arutati, kuidas Jüri aidata.
Käidi välja mõte, et tuleb kokku panna talupoegadest saatkond, kes mõisa krahvi
(kankriini) juurde läheks. Ettevõtmisest saadi teada, ka need talupojad vahistati ning
annaabi.ee 
