Fassaaditooted (krohvid)
Valmis krohvisegu kantakse peale ja struktureeritakse sünteetilisest materjalist või
kvaliteetterasest kelluga.
Kerge töödeldavuse tõttu algas 50-te aastate lõpus polümeerkrohvide võidukäik. Ka teised
tootjad võtsid materjali omaks. Lõplik läbimurre saabus välistöödeks mõeldud krohvi
väljatöötamisega.
Kui polümeerkrohvide sobivust oli juba korduvalt must-valgel tõestatud erinevates kontroll-
laborites, väljastas U.E.A.t.c. (Europäische Union für das Agrément im Bauwesen = Euroopa
Liidu Ehituskokkulepete Nõukogu, asukohaga Pariis) 1978. aastal direktiivi
polümeerkrohvide kohta. 1985. järgnesid DIN-normatiivid 18556 ja 18558, mis defineerivad
polümeerkrohvid "krohvitaoliste kattematerjalidena" ning jagavad krohvid kahte gruppi: P
Org 1 sise- ja välistöödeks ja P Org 2 sisetöödeks.
Tähtsamad polümeerkrohvide tootjad olid juba aasta varem, 1984, ühiste huvide paremaks
esindamiseks nii rahvuslikul (DIN) kui euroopa (CEN) normatiivide tasemel loonud