Haridus Eesti kultuuris
Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid.
Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset
käitumist ja rituaalset õpetust.
Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas
piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase
juures aga kool.
Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) vaeste
piibel. Need olid märkide kogumid sakraalehitiste sise- ja väliskülgedel. Naiivne
keskaja inimene nägi imet ka seal, kus seda tegelikult ei olnud. Märgid õpetavad eetikat,
kelleks saada. Rõhub müstikat. Rist on kiriku põhisümbol. Inimesed kannavad eri
märke oma kaelas. Et mälu paremini töötaks, kasutatakse palvehelmeid e. roosikrantsi.
Tekkis pühakute kultus, lastele hakati andma pühakute nimesid. Pühakud olid
vahetalitajad Jumala ja inimeste vahel.
annaabi.ee 
