Vabalt langemise korral liigub iga keha Maa raskusjõu tõttu vaba langemise kiirendusega g=9,81 m/s² 10 m/s² , mis on suunatud Maa keskpunkti (lihtsustatult maapinna) poole. Kasutan ülesande lahendamiseks esimesena aja arvutamiseks valemit: h=h+v*t-g*t²/2, milles milles h=lõppkõrgus, h=algkõrgus ja t=aeg. 1000=39,045-9,8*t²/2 t²=76090/9,8 t=88,1 s Vastus = 0+9,8*88,1= 863,38 km/h 2. Kui suur oleks olnud langemise kiirus Felix Baumgartneril 1 km kõrgusel Marsi pinnast, kui teised lähteandmed jääksid samaks? Marsil on vabalt langevad keha kiirendus 3,72 m/s². Seega selleks, et teada saada F.Baumgartneri kiirust Marsil pinnal, tuleb andmed samaks jätta, aga muutma kiirendust. 0+3,72*88,1=327,7 Vastus = 327,7 km/h Kasutatud materjalid: · http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/kokkuvtlik-kordamine-8-klassi-fsika-2-osa · http://www2.laps.ee/fyysika/10kl/02_Mitteyhtlane_liikumine/01_Kordamine_kiirendu
ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (60 °C) palju soojem ning seal võib temperatuur kõikuda külmumistemperatuuri lähedal. Stratosfäär Hüppe stratosfäärist Felix Baumgartneril õnnestus kosmosest vabalangemises helikiirus(1235 km/h) ületada, saavutades maksimumkiiruseks 1342 km/h. Pöörlemisest aitas välja tulla atmosfääri madalamate kihtide suurem õhutakistus. Hüpe kestis umbes 10 minutit, millest vabalangemine kestis 4 minutit ja 22 sekundit. Troposfäär Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel
annaabi.ee 
