Eesti keskaeg
ja keeldus tagastamast. Legaat üritas võtta üle Tallinna mõõgevendade kontrolli alt,
kuid ta sõjamehed said lüüa ning Baudouin lahkus ning pani orduvennad kirikuvande
alla.
Liivimaa jagunes kahte leeri: 1) Baudouini vastasteks olid Mõõgavendade ordu, Riia
piiskop Nikolaus ja Riia linn, 2) Legaadi toetajaks oli piiskop Alberti suguvõsa (Tartu
piiskopkond), osa Riia toomkapiitlist, tsistertslased, mõned vasallid, Lodede
suguvõsa, mõned eestlased ja kuralased. Allikad ei valgusta Baudouinile kui legaadile
antud ülesandeid ja tema poliitilisi kavatsusi. Jätkuvaks vastuoluks oli Riia kiriku ja
Taani kuninga vahel, sest kuningas ei olnud kunagi lahti öelnud oma võimutaotlusest
Eestis. Baudouini vastasleer 1234. aastal tagandasid legaadi ametist ja asendasit ta
Modena Guglielmoga. Taani oli pidevalt paavsti juures, et saada tagasi oma Eesti
alad. 1236. aastal Gregorius IX - Ordu ja piiskop Nikolaus pidid loobuma hõivatud