Maateaduse aluste kordamisküsimused
Uurib aine, energia ja informatsiooni ringkäigu kõige üldisemaid seaduspärasusi
geograafilises sfääris. Uurib geograafilises sfääris toimuvaid rütmilisi, tsüklilisi ja kindlasuunalisi protsesse.Uurib
geograafilise sfääri territoriaalse (ehk horisontaalse) ja vertikaalse diferentseerumise (ehk jagunemise) põhilisi
seaduspärasusi.
3. Geograafia arengu põhilised etapid. Keskajal viljelesid geograafiat eriti araabia õpetlased, kellest tuntuim oli Ibn Batuuta.
Ka Eestimaa kandis maakaardile araablane Al Idris, kes 1154. a. märkis ära ka Tallinna. 16. saj. lõpus kuni 17. saj. kujunes
ajalooline geograafia. Rajajaks oli P. Clüver (1580-1620). Suurte maadeavastuste üldistusena kujunes üldine geograafia
üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev
esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C