LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
Macoma baltica (balti lamekarp) isendid, Nereis diversicolor (tavaline harjasliimukas)
ja Hydrobia ventrosa (ümarkeermeline vesitigu).
Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised)
ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem
vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades
Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) lahtise, peene liivapõhja elanik ja
Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast
hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk
(Mesidothea entomon).
Üleminnes 7-ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub
üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea.
Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp) olulist osa. Uudsena saab
annaabi.ee 
