sopranino ja sopran on sirged, ülejäänud aga kõverad, mängija poole painutatud huulikuga ja ettepoole üles painutatud otsaga – nn. ``piibuga``. FAGOTT Ta on nagu oboegi kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill, on puupuhkpillide rühma kõige madalam pill. Tänapäevane fagott kujutab endast kokkusurutud U-kujulist, umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on valmistatud enamasti vahtrapuust. Ta on ainuke puhkpill, millele pole saadud sobitada klappidesüsteemi. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagoti tämber on üpris omapärane. Madalas registris kõlab pill torisevalt, tihedalt ja isegi kohmakalt; keskmises registris (c-c1) pehmelt ja pisut tuhmilt; kõrges registris kandvalt. Mängutehnikalt võimaldab ta esitada nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, meloodilisi lõike. Fagoti diapasoon on kolm ja pool oktaavi – kontraoktavi sib – teise oktaavi re-ni. Noodid kirjutatakse bassi- või tenori-, harva viiulivõtmes. Orkestris kasutatakse teda nii
Lesthuulikust läbipuhutav õhk paneb lestad võnkuma ja nii tekibki sellel heli. Klarnet Klarneti toru on valmistatud mustast puidust või mõnest tehismaterjalist. Toru algab peenema noka taolise osaga mille küljes on lesthuulik. Klarnet on silindrilise kujuga lesthuulikupill. Fagott Fagott on madalaima heliga puupuhkpill. Fagott kujutab endast kokkusurutud U- kujulist umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on tehtud enamasti vahtrapuust. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagott on ainuke puhkpill millel ei ole klappide süsteemi. Saksofon Saksofon on valmistatud metallist. Esialgu kasutati saksofone sõjaväe orkestrites. Tehnilised võimalused on tal väga suured. Kokkuvõte Puhkpillid jagunevad kaheks osaks: vaskpuhkpillid ja puupuhkpillid. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Kõikidel puhkpillidel on toru (välja arvatud flöödil) otsast laienev. Selleks et puhkpillil mõnda
annaabi.ee 
