jpeg/166px-Lenke_djembe_from_Mali.jpeg Kora on harfikujuline pill, mida mängitakse Lääne-Aafrikas. Kora teeb harfile sarnast häält, kuid kui mängides seda traditsiooniliselt, see on sarnasem flamenko kitarritehnikale. Pilli mängija kasutab mõlema käe pöialt ning nimetissõrme, et keelte peal mängida. Tavalisematel koradel on 21 keelt : ühteteist mängib vasak käsi ja kümmet parem käsi. Tänapäevasematele koradele lisatakse aeg-ajalt 4 bassikeelt. Vanasti valmistati keeled naharibadest, nüüd kasutatakse harfikeeli või õngenööre. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Kora_DSC_0355.JPG/166px-Kora_DSC_0355.JPG
Mindi peaaegu eranditult üle sõrmedega mängule, ning seetõttu ka soolomängule. Hakati astmetraatide asemel kasutama sooli, mis muutsid pillide kõlavärvi pehmemaks ja rahulikumaks. Muusikariistadele tekkis ka astmeid juurde. Vihuelal ja lautol (vaata Lisa 3 ja 4) oli kuni 10 astet, kitarril kuni 8. Võeti kasutusele topeltkeeled. Lautol ja vihuelal oli ühesugune häälestus, kitarri oli aga kaks eri häälestusviisi. Lauto, mille neljale olid lisandunud kaks bassikeelt, tõrjus teised näppepillid tahaplaanile. Muusikat märgiti kuni selle ajani üles üksnes tabulatuurides. See on süsteem, tähtede ja numbrite abil näidati ära nootide asukohad astmelaual. Erinevatel riikidel olid erinaevad viisid tabulatuure üles märkida. 16. saj. võeti kasutusele O. Petrucci leiutatud nooditrüki moodus. (Mätlik, 1991:3) 1.4 Näppepillide taganemine 17. sajandiks oli lauto kujunenud 14-ne keelseks: 7 burdoon e. basskeelt ja 7 soolokeelt.
annaabi.ee 
