Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Süntesaator kõnekeeles ka sünt, on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks
Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert
puudujäägi eriti pika sõrmeküünega Teise käe sõrmi kasutatakse tavaliselt keele võnkuva osa pikkuse muutmiseks: selleks vajutab sõrm keele vastu ühte sõrmlaualolevatest astmetraatidest. Mida pilli kerele lähemalt keel vastu astmetraati vajutatakse, seda lühem on keele võnkuv osa ja seda kõrgem on heli ,,Tavalised" kitarrid on mõeldud mängimiseks paremakäelistele. Erinevus parema- ja vasemakäeliste kitarridel on see, et nad on üksteise suhtes peegelpildis, niimoodi et bassikeeled on alati üleval pool. Samuti on kõik mänguvõtete kirjeldused vasaku ja parema käe jaoks tüüpilised paremakäelistele. (Wikipedia, Kitarr) 2.4 Mänguvõtted Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua astmetraatidele vajutamiseks kasutatakse
annaabi.ee 
