Hiiumaa - referaat
Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga.Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed
moreenid on jäänud valdavalt liivade alla mis on pärit nii jäjõgede deltast kui ka jääjärvedest.
Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetus ning tuule poolt. Beez või
kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste
poolsaarel. Kaguosas, Käina Heltermaa ümbruses katavad suuremaid alasi nn basseinimoreen ja
viirsavi. Basseinmoreeni kujunemist seostatakse liustiku taandumiseda. Maapind on sellel alal väga
tasane ja mullad suures osas märjad. Luited katavad ligi kolmandikku Kõpu poolsaares. Luited on
70 150 m pikad ja enamasti 2-7 m kõrged. Mardihansu lahest idakirde poole jäävata 4-8 m
kõrgust ala ilmestavad liivased ja metsased, soisete pikinõgudega rannikuvallistikud, mis ulatuvad
soostunud Tihu järvedeni. Tahkuna poolsaar on suuremas osas vähem kui 10m kõrgune ja selle