"basoidideks" - 1 õppematerjal

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

põhimassi moodustab tema tuum, mis on kas kristalse või amorfse ehitusega, olenevalt sellest, 26 kas ta on mineraalse või orgaanilise päritoluga. Tuuma ümbritseb kolm tinglikult üksteisest eristatavat ioonide kihti. Tuumale kõige lähem, liikumatute ioonide kiht määrab tuuma elektrilaengu. Negatiivse laenguga kolloide nimetatakse atsidoidideks ning positiivse laenguga kolloide basoidideks (peamiselt domineerivad mullas atsidoidid).Teine kiht on esimese kihi laengule vastasnimeliste ioonide liikumatu kiht, mida ümbritseb kolmas, nn difuusne kiht, mis koosneb teise kihiga samanimelistest ioonidest, kuid mis on tuumaga lõdvalt seotud. Kõik need kihid kokku koos kolloidse tuumaga moodustavad mitselli (joonis 4). Mitselli kaks välimist kihti kokku moodustavad kompenseerivate ioonide kihi. Tervikuna on mitsell elektriliselt neutraalne.