Kiiver-basilisk, väike uurimustöö põhikoolile.
kuningas''. Keskajal kardeti teda, kui koletist, kelle surmava pilgu
all hävisid kõik loomad ja taimed.
Kiiver-basiliskide ainulaadseks omapäraks on see, et ta suudab ohu
korral joosta mööda jõe või järve veepinda kahel jalal. Seda
võimaldavad tema kerge kaal, suured jalad ja suur kiirus. Pärast
paarimeetrist sööstu peab ta siiski ujuma hakkama. Ta on ka
suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit.
Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud
piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal
ja üks sabal. Emastel on ainult üks hari, peas. Kiiver-basiliskid on
60-100cm pikad (enamuse pikkusest moodustab saba).
Need sisalikulised toituvad putukatest, väiksematest imetajatest
(närilised), väiksemat liiki sisalikest, kuid ka puuviljadest ja
lilledest.
Emased kiiver-basiliskid munevad 5-15 muna sooja ja niiskesse
liiva või mulla sisse
annaabi.ee 
