ARHITEKTUURIPÄRLID
)
Nimetus "gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga
midagi ühist. Nime andsid sellele stiilile Firenze renessansimeistrid, et halvustada eelneva
ajajärgu kunsti (mõte: nii ajast ja arust nagu gootidel). Gooti ehitisi lammutati halastamatult.
Euroopas pöördus üldsuse tähelepanu gooti kunsti juurde tagasi alles pärast V. Hugo romaani
"Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831. a.
Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika4 romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused
võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Oluliseks uuenduseks oli
roidvõlvide kasutuselevõtt. Kividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest
kivikihist võlvid. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured
aknad, mille värvilised klaasid lasksid kirikusse ohtralt valgust. Lisaks oli portaalide kohale
jäetud hiigelsuur ümmargune vitraaztehnikas roosaken