UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid
paksu kestaga ja m o odustub e oseks, mida nim etatakse s ügoodiks ehk
sügospooriks, millest areneb uus hallitus.
Teistel seentel m o odustub mitu e ost. M õnikord asuvad need e osed
paunataolises m o odustises askuses ja neid ni metatakse askospoorideks, e osed
võivad tekkida aga piklikes rakkudes basiidiumides, mille üle mises otsas on
niini m etatud pungad (ena masti neli). Nendes pungades, igaühes üks, asuvad
e osed, mida ni m etatakse basidiospoorideks.
Arene miseks vajavad hallitusseened küllaldaselt õhku, seepärast kasvavad nad
toiduainetel sageli ainult pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada
üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikud. Välistingi muste suhtes on
hallitusseened vähenõudliku mad kui bakterid. Nad kannatavad hästi keskkonna
suure mat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Se ep ärast
saavad nad areneda ka soolastel ja hapudel toiduainetel ning k ül mutushoonetes