LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4
tüüpi, okeaanilist ja kontinentaalset, maakoort. Maakoor on paksem mandritel kõrgmägede kohal kuni 80 km. Ookeani nõgudes on ta õhem - Vaikse ookeani põhjapoolses osas vaid 10 km paks. LITOSFÄÄR Maakoore ülemine osa, eriti mandrite kohal, koosneb happelistest kivimitest seda nimetatakse graniitseks kihiks, mille paksus on kuni 50 km. Ookeanide põhjas graniitne kiht osaliselt puudub. Graniitse kihi all asuvad aluselise koostisega kivimid mistõttu seda kihti kutsutakse basaltseks. Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km) mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb märgatavalt (10-15 km). Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km. Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind)
annaabi.ee 
