2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine. Laskunud(subduktsioon) ookeaniline maakoor seguneb seal ülejäänud ainesega. Maateaduste alused I (12.sept) Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D'' kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D''kihis võivad tekkida nn. superpluumid, mis põhjustavad basaltplatoode tekkeid pinnal. Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km)
21 99. Wilsoni tsükkel e superkontinentide tsükkel. Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise ning nende ühtekoondumise staadiumid. Need on tektoonilised superkontinendid. Superkontinetaalse tsükli pikkus on ca 300 miljonit aastat. 100. Kuumad täpid, joonelised vulkaaniahelikud, basaltplatood nendevahelised seosed. Ookeanilised basaltplatood (LIP): mandrite basaltplatoode (trepikatete) analoogid - kuumatäpi magmatismi produktid 101. Maakoore pingevälja kolm tüüpi, nende laamtektoonilised väljendused. Litosfääri laamade piirid kui erinevat tüüpi pingeväljad: venitus-, surve- ja nihkepinged. Sõltuvalt litosfääri laamade piiri tüübist on ülekaalus erinevad tüüpi pinged. 1) laamade põrkepiiridel, ookeani süvikute ja kollideeruvate kontinentaalsete laamade piirkonnas on valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid)
annaabi.ee 
