Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin. Maavärin
Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on tegevvulkaan. Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Ka on tardunud basalt praguline, mistõttu vihmavesi ei moodusta suurtel aladel jõgesid ega uurista orge, vaid voolab kaljupragudesse. Erandiks on Kohala vulkaani idanõlv, mis on liigestatud orgudega ja ranniku lähedal pankadega. Saare tuntuim kosk on Akaka kosk. Kona rannik vajub ühe sentimeetri võrra kümne aasta jooksul. Siiani aktiivse vulkaanilise
vahevöö km tuum välistuum 2900 -5100 km 10,0 Fe 2O, Ni kuni 4800o vedel sisetuum 5100 - 6370 13,3 km kuni 6000o tahke süvameresetted basaltne padilaava gabro peridotiit Maakoor ja litosfäär astenosfääri peetakse vulkaanidest purskuva basaltlaava "köögiks". Mööd astenosfääri rändavad jäigad litosfääri laamad. Maakoore ehitus MAAKOOR 5 - 75 km (35km) 440 ÜLEMINE VAHEVÖÖ ASTENOSFÄÄR km 660 km ALUMINE VAHEVÖÖ 1200 - 2500 O O
põhjuseks oli mingi muu sündmus. (Plummer, C. C., Carlson, D. H., Hammersley, L. 2013) Samas ei vasta Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria küsimusele, miks just dinosaurused surid välja, samal ajal kui teised roomajad, näiteks krokodillid ja kilpkonnad, elavad siiamaani. 2.2 Aktiivse vulkanismi teooria Aktiivse vulkanismi teooria aluseks on iriidiumi anamaalia Kriidi ja Paleogeeni ladestute vahelistes piirkihtides. Selle versiooni järgi pääses iriidium pinnale Maapõue seest suurte basaltlaava väljavoolamistega. See katastroof võis muuta kliimat ning dinosaurused ei suutnud enam uutes tingimustes elada. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) On teada, et suured laavaväljavoolamised toimusid tänase India alal, kust on leitud ulatuslikud Dekkani plattobasaltiks nimetatavad vulkaaniliste kivimite formatsioonid (Sepp, S. 2010), leidsid aset umbes samal ajal kui Mesosoikumi massilised väljasuremised toimusid
annaabi.ee 
