Marsil on arvestatav atmosfäär ja hydrosphere, kuid käesolevaks ajaks ilma vedela veeta. Suure meteoriidi kukkumisest pärinevad suured ovaalsed orud, nagu Hellase meri läbimõõduga üle tuhande kilomeetri. Ühtaegselt kraatritega tekkisid ringstruktuurid, nagu Kuul. Teine planeedi pinda Kujundav faktor-tektooniline liikumine-on esialgsest, äsja tahkunud ja peaaegu tasasest planeedist kujundanud suure kõrgustevahega planeedi. Umbes pool Marsi pinnast on kaetud vulkaaniliste basaltidega. Nendel aladel on laava uputanud kraatrid. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuulena. Minevikus osalesid kulutuses ka vesi, liustikud ja igijää. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Nende pealmine osa koosneb süsihappelumest. Marsil võib kohata nii liiva-kui kivikõrbeid, kus kraatrid on väga harvad. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suured ja väiksemad voolusängid. Praeguselajal leidub vett aiunlt jää või auruna. Marsil
assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Maakoore paksuseks loetakse tema ulatust kuni Mohorovicei piirini. See on maakoore ja vahevöö vaheline piirkond, kus seismiliste lainete kiirus järsult suureneb. Maakoore juures eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist maakoort. Nende vahel asub üleminekuala, nn. subkontinentaalne maakoor. Ookeanide maakoor koosneb peamiselt basaldist, kontinentaalne on aga lähedane graniidile, võrreldes basaltidega sisaldab ta rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid. Maakoore keemiline koostis on määratud põhiliselt kaheksa elemendiga: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K. Nad moodustavad maakoore põhilise massi. Kontinentaalse maakoore pinna moodustavad 80% ulatuses settekivimid. Ookeanide põhja katavad täielikult värsked setted, mis pärinevad mereorganismide elutegevusest või veega maismaalt kandunud ainetest. Maakoore paksus Maakoore Maht Keskmine Keskmine Mass, 1018 t
annaabi.ee 
