Eesti taimed ja taimekate
Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks,
primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond
vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad
paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt.
Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on
erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium
olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED -
siia kuuluvad sugukonnad tulikalised, magunalised, kukerpuulised.
Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt,
abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult,
õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult, õieosade arv varieeruv, õied
radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest
annaabi.ee 
