· Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima. Sekretoorsed rakud parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks) Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks(viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad). Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a
A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkehakese (ingl basal body) abil. Basaalkehakese struktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga. Sisaldab 9 kolmest mikrotorukesest (A,B,C) koosnevat rühma (analoogiliselt tsentrioolidega), milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis, aga C toru lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis. Basaalkehake on oluline viburi kasvu alustamises. Selline 9+2 struktuur esineb kikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. Aksoneemi liikumine phineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. kõrgematel loomadel hingamisteede ripsepiteelis, suguteede ripsepiteelis, spermatozoididel; algloomadel (viburloomad e. Flagellata ja ripsloomad e. Ciliata). sammalde, snajalgade ja alamate seente zoospooridel.
annaabi.ee 
