Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Kujutamine kunstis Hermes and Athena (Fresco) 1585 by Bartholomaeus Spranger Pheidias. Athena kuju Parthenonis. Pheidias oli ka templi muude skulptuurkaunistuste autor. Rekonstruktsioon. Minerva and Neptune(Athena ja poseidon) 1748 by Noel Halle Pathenon - jumalanna Athena tempel. 447-438 e.m.a. Sai rängalt. (dooria stiilis) Athena sünd 560-550 e.K.r Phrynos
· Kaanonit püütakse säilitada. · Kaanon on võrk suhteid. · Laiem mõiste kui kirjandus. · Seotud pedagoogika muutumisega. · Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland.
Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks.]] Bartholomaeus Anglicuse kroonika: u. 1245: Fikseerib asukoha, räägib rahvast, elanikkonnast, sotsiaalne riiklik süsteem, religioon mainitakse ära. Iseloomustatakse loodust. Oma ja võõra vastandus. Viljakus on positiivne (jumala käsi mängus), mets on negatiivne (metsarahvas), vesi hea ja halb koos, sood on negatiivsed. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Läti Henriku Liivimaa kroonika: kroonika alagab palvega. Korduvad metafoorid maa-mer,
annaabi.ee 
