Barrokiaja maalikunst
Barokkiaja maalikunst
XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati
tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina-
ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid.
Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita
orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli
Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez,
kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed.
Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik
Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja
maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde
röövi...