A.dumas Kolm musketäri terve raamat
proua Bonacieux' silmad niiskeks. DArtagnan nägi seda ja langes liigutatuna tema ette
põlvili.
«Annan teile aadliku ausõna, et minu toas on teil niisama ohutu nagu mõnes templis,»
ütles dArtagnan.
«Lähme siis,» lausus proua Bonacieux. «Usaldan ennast teie hoolde, mu noor sõber.»
DArtagnan tõmbas ettevaatlikult riivi eest ja kergelt otsekui varjud libisesid nad
sisemise ukse kaudu koridori, läksid käratult trepist üles ja astusid d'Artagnani tuppa.
Tuppa jõudes barrikadeeris noormees kindluse mõttes ukse. Nad liginesid mõlemad
aknale ja nägid luugi prao vahelt Bonacieux'd ühe mantlis mehega vestlemas.
Silmates mantlis meest, kargas dArtagnan püsti, tõmbas pooleldi välja oma mõõga ja
tormas ukse poole.
See oli mees Meung'ist.
«Mis te ometi teete?» karjatas proua Bonacieux. «Saadate niiviisi meid kõiki
hukatusse.»
«Ma vandusin, et tapan selle mehe!» hüüdis d'Artagnan.
198
«Praegusel hetkel ei kuulu teie elu teile, see on pühendatud teistele