"barrikadeerides" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» «Tõstke kivi maha,» ütles Tristan. «See on juba päris lahti.» Kangidega tõsteti raske kiviplaat üles. See oli, nagu teada, vaesele emale viimaseks kaitseks. Ta tormas selle juurde, tahtis seda tagasi hoida, tema küüned 477 kraapisid kivi, kuid raske mürakas, mida kuus meest paigast olid nihutanud, läks tal käe alt ära ja libises tasakesi mööda raudkange alla maa peale. Kui ema nägi, et sissekäik on vaba, langes ta risti ava ette maha, barrikadeerides seda oma kehaga, ringutades käsi, tagudes peaga vastu põrandat ja karjudes väsimusest kähiseva häälega vaevalt kuuldavalt: «Appi! Appi! Tulekahju!» «Nüüd võtke tüdruk,» ütles Tristan ikka veel osavõtmatult. Ema vaatas soldatitele nii õudse pilguga otsa, et nad meelsamini oleksid taganenud kui edasi astunud. «Noh, mis te ootate!» ütles Tristan. «Ja mis sina vahid, Henriet Cousin!» Keegi ei liikunud paigast. Tristan hakkas vanduma.