Samuti on kindlaks tehtud, et paljud keemilised reaktsioonid kulgevad puhtas hapnikus paremini kui õhus. Sellepärast kasutatakse hapniku tihti siis, kui soovitakse midagi kiiresti teha. Ka klaasitootmises on oma osa hapnikul. Komposteerimine nõuab hapniku samuti. Järelikult on hapnikul ka oma osa jäätmete bioloogilises käitluses. Haiglates kasutatakse laialdaselt hapniku, näiteks ehakse hapnikumaskidega protseduure. Samuti on kasutusele võetud uus ravimeetod- hapnikuravi ehk Baroteraapia. See võib päästa vingumürgituse saanud inimese elu, parandada halvenenud kuulmist, kuid mõjub ka üldist toonust tõstvalt. Hapniku kasutatakse väga paljudes valdkondades. See võib olla kasulik, kuid ka kahjulik, sest liiga palju hapnikut võib põhjustada hapnikumürgistuse. Kokkuvõte Uurides hapniku ja selle oksiide, selle teket ja kasutamisvaldkonnaid saan teha selliseid järeldusi: Hapnik on värvitu, maitsetu ja lõhnatu gaas, ilma milleta ei saa me elada. See tekib
Gaasgangreeni puhul tuleb teha kiiresti laiu ja sügavaid lõikeid. Oluline on hapniku juurdepääs kudedesse. Haava võib loputada ka 3%-lise vesinikülihapendi- ja kaaliumpermanganaadi lahusega. Manustatakse spetsiaalset gaasgangreenivastast seerumit ja tehakseveenisisest vedeliku manustamist, vereülekandeid jne. Peale kirurgilise ravi rakendatakse ka medikamentoosset ravi: antibiootikumid. Hästi mõjub ka füsioteraapia. Gaasgangreeni korral oluline baroteraapia. Õendusprobleemid: · Inimese halb enesetunne, mis on tingitud haiguse sümptomitest. · Häiritud mugavustunne, mis on tingitud välimuse muutusest. · Infektsioonioht, mis on tingitud dreenist ning pidevast sidumisest. 25 Video: https://www.youtube.com/watch?v=k4Lg3KNhKDk Pilt: Arutelu, küsimused: Kas väiksemat sorti flegmooni on võimalik ka ise nö terveks ravida ? Kasutatud allikad: Hannuksela, M., Reunala, T