Adaptatsioon ala- ja ülerõhule.
Sõltuvalt keskkonnast, kus ärritusi vastu võetakse, jagatakse analüsaatorid kahte suurte
gruppi-
1. Välised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi väliskeskkonnast
2. Sisenemised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi organismi sisekeskkonnast.
Väliste analüsaatorite hulka kuuluvad nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maistmis- ja
taktiilsed analüsaatorid.
Sisemised analüsaatorid on keemilised, ja baroretseptiivsed.
Mõningad analüsaatorid võivad erutuda nii sise- kui ka välisärritajate toimel. Need on
näiteks temperatuuri-, valu-, vestibulaarsed ja liigutusanalüsaatorid.
Mõningatel juhtudel ärritusi adaptatsiooni tõttu enam ei tajuta. Näiteks ei tunne
inimene kaua ruumis istudes enam lõhna, mida tundis ruumi sisenemisel.
Adaptatsioon iseloomustab suurt spetsiifilust. Adapteerides tugevateke ja väga