Kontserdi retsensioon
erinevad, sellegipoolest ei suutnud mina neid meloodia poolest eristada. Võib-olla ei
suutnud ma lihtsalt keskenduda muusikale, kuna ma olin natuke väsinud veidi varem
tehtud spordist. Teosed tervikuna tundusid mulle ikka ühesugused. Pillimängijaid oli
neli. Üks naine (Reet Sukk), kes oli terve aeg laval ja kolm meest(Taavi-Mats Utt,
Egon Välja, Reinut Tepp), kes lugude vahel lahkusid lavalt ja nn "vahetasid üksteist
välja". Pillidest olid kontsertil esindatud kolm plokkflööti, barokkoboe, tsello ja
klavessiin. Viimane tundus kõige sümpaatsem instrument, kuna selle kõla tundus
suhtelistelt mahe ja sobis hästi kokku flöödiga. Lisaks oli klavessiini mängija (Reinut
Tepp) kõige ilmekam ja tundus olevat päris äge tegelane (tal oli naljakas habe ka).
Kui ma olin esimese loo lõpuni kuulanud, siis ma mõtlesin, et see kontsert kestab
hommikuni tundus suhtelistelt üksluine, tüütu ja lisaks sellele veel väga pikk.