Jalutuskäik Firenzes koos müstiliste ja müütiliste tegelastega
käehoiak. Ta on allutanud kilpkonna kui pikaealisuse sümboli. Michelangelo renessansiaegne
Bacchuse-skulptuur (1497) on hoopiski täiesti teistsugune: ilusa saleda, kuid lihava kehaga ja
mõningate naiselike joontega. Üleelusuurune tiigrinahaga Bacchus on loodud küll
Michelangelo esimesel Rooma-perioodil, ent hetkel kaunistab see kunagist rahvusmuuseumi.
Tema taga seisab pisike faun, kes mugib aplalt Bacchuse käest viinamarju. Kui see konkreetne
Bacchus on suhteliselt tõetruu, siis barokkmeistri Caravaggio Uffizi galeriis asuv Bacchus
(1595) on jumalana väheveenev ning pigem pööratakse tähelepanu sellel maalil kõigele
muule, kui veinijumalale endale. Näiteks puuviljadele, mis on mädanemas ja
söömiskõlbmatuna maailma kaduvuse sümboliks. Samuti karahvin, millel on kunstniku end
kujutis. Huvitav on veel see, et Caravaggio kasutas tõenäoliselt peegli või
peegeldusinstrumendi, camera lucida, abi oma teose loomisel.
8
9
VEENUS
annaabi.ee 
