Kunsti ajalugu
ja dünaamiline suund, millele oli iseloomulik arhitektuurse ja skulptuurse dekoori rohkus.
Baroki õitseaeg Saksa aladel oli aastail1680-1730, siis pääses sisekujunduses mõjule rokokoo.
J. B. Neumanni ( 1687-1753 ) looming viitab seostele Prantsusmaa 17. saj arhitektuuriga, mis
ilmneb Würzburgi piiskopilossi ( 1720-44 ) pikaksvenitatud tiibhoonete, pidulike trepikodade
ja võlvitud peosaalidega ehitises. Lossi juurde kuulus ka barokklossile omane auhoov.
Neumanni sakraalehitistest on tuntuim kogu Saksamaa barokse kirikuarhitektuuri üks pärle -
kirik Vierzehnhailigenis ( 1743-71 )kus rikkalik ja fantaasiküllane vormikõne avaneb täies
jõus.
18. sajandil kujunes üheks tähtsamaks kunstikeskuseks Dresden. Sinna ehitas M. D.
Pöppelmann ( 1667-1756 )aastail 1711-22 oma kuulsa Zwingeri - kolmestküljest galeriidega
ümbritsetud nelinurkse ratsamängudeks mõeldud mänguplatsi. Kogu ehitist iseloomustab
annaabi.ee 
