Põhjalik kokkuvõte barokist
linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal,
mõisakäsitöölistel ja levima hakanud mustriraamatutel ning ehete puhul kullassepameistritel.
Eestis levinud ornamendilahendus on võrreldes Euroopa ülimalt toretseva ja lokkava barokse
dekooriga tunduvalt tagasihoidlikum ja põhjamaiselt kargem, olles erinäoline võrreldes
siinsete varasemate ja ka hilisemate vormikäsitlustega. Barokkkunstis puhkenud värviline
lopsakas naturalistlik dekoor ei levinud mitte üksnes Põhja-Eesti tekstiilide tikandeis, vaid ka
talupoegade hõbeesemeil. Tikandeis hakati kasutama uusi motiive, võõramaiseid stiliseeritud
lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud
tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni
siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi