Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
muutumatuna. Rahvuspargi territooriumi lõunaosa asustamisele aitas kaasa Vana-Narva maantee,
mis kulges läbi Kahala, Valgejõe, Loobu ja Viitna. Lahemaa teelõigul tegutses omal ajal 15
kõrtsi, praeguseks on neist taastatud vaid üks - Viitnal.
Praeguse rahvuspargi alal oli XV sajandil arvatavasti 7 mõisat. XVIII sajandiks olid kujunenud
terviklikeks barokkansambliteks Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisad. XIX sajandi
ümberehituse käigus said hooned klassitsistliku ilme ning senine barokkhaljastus asendati
vabaplaneeringuga. Kõigil mõisatel on oma kindel koht Lahemaa maastikupildis ja kultuuris.
Rannaküladest on vanimad XIII sajandi ürikuis mainitud Pärispea ja Juminda. Vanapärase ilme
on säilitanud ka Altja, Pedassaare, Natturi, Pärispea, Virve ja Pedaspea. Rannarahvas pidas
tihedat kaubavahetust soomlastega: kevadeti sõideti rändpüügile Soome randa, soomlased käisid
omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu
annaabi.ee 
