Eesti kirjandus I, kordamine
toetust oma koolile.
Rootsi aja lõpp enne Põhjasõda arvestati Eesti rahvaarvuks 375-400 000
inimest. Siis järgnesid jälle katuaastad, näljaaastad. Arvatakse, et aastaks
1712 oli järel veel ainult 150-170 000 inimest.
Tollest ajast pärineb palju eesti keeles kirjutatud luuletusi. Kirjutatud
põhiliselt pulmapäevade puhuks. Aga ka teiste sündmuste puhul, matused,
väitekirjade kaitsmise puhul jms.
Iseäranis pulmalaulud. 17. sajandil, mida tuntakse ka barokksajandiks,
barokkajastuks. Juhuluuletuste kirjutamine oli õpetlaste seas muutunud
moeasjaks. Kogu Euroopas trükiti Euroopas lugematul arvul pulmaluuletusi.
Juhuluule- tähtpäevaks kirjutatud luule.
Esilagu oli see õpetlaste (kirjutasid võõrastes keeltes: ladina jt) erahobi.
Vahel võeti kasutusele ka eesti keel. See tähendas, et senini
alaväärtuslikuks peetud maakeel (eesti keel undeutch), võeti kasutusele
pulmalauludes. Nõudlikus eesti keeles.
Carmen Aleksandrinus - esimene eesti keelne juhuluuletus