Siis esitati klavessiinil ja puhkpillil zink üks tantsulugu. Räägiti ka klavessiini pärimusest, see pärineb Itaaliast ning enamus klaveri sarnaseid pille on välja arenenud just klavessiinist. Klavessiinil ei ole sees haamrid vaid konksud, mis tõmbavad keeli ning sellepärast on tal ka nii erinev kõla. Tõnu näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Seejärel hakkas Liina rääkima barokiaegsest moest. Ta rääkis juustevärvimisest ning riietest. Ta rääkis, et riided pidid olema hästi kallid ja osad riided olid seetõttu väga rasked, et neil oli niipalju kaunistusi küljes ning hõbeniit. Terve see mood läks juba kohati sel ajal kentsakaks, näiteks Louis IV kandis 12 cm kontsaga kingi. Raivo rääkis kuninglikust trompetilaadsest pillist, mis oli nagu trompet.
Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty's Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi esinenud paljudes Euroopa riikides. Alustuseks rääkis Tõnu meile kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad. Seejärel rääkis Liina barokiaegsest moest - juustevärvimisest ning riietest. Riided olid sel ajal hästi kallid ja osad olid väga rasked, sest neil oli väga palju kaunistusi ning hõbeniiti küljes. Peale seda rääkis Raivo kuninglikust trompetilaadsest pillist, mis oli nagu trompet
tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas ja iga lugu on omaette kunstiteos, mida on rõõm kuulata. Sellest ajast on pärit palju kuulsaid teoseid. Barokiaeg üldse oli edukas ajastu nii muusika, kui ka muude kunstiliikide poolest. Näiteks arhidektuur oli tol ajal väga võimas.
annaabi.ee 
